SUPERINTENDENDI LÄKITUS ÜLESTÕUSMISPÜHAL 2021
Apostel Johannes, tuletades meelde Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja ilmumist oma jüngritele, kirjutab nendest sündmustest nõnda: „Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!””
Minu tähelepanu köitis selles loos Johannese fraas, et kogunemispaiga uksed olid lukus ja tekkis paratamatult paralleel meie tänase olukorraga. Oleme ju ka täna koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu „lukustatud uste“ olukorras. Koolide uksed on lukus, paljude poodide ja asutuste uksed on samuti lukus ja kuigi kirikusse on võimalik tulla individuaalsele palvele, on avalikele jumalateenistustele kirikuuksed samuti ikkagi „lukus.“
Kuid lukus võivad olla mitte ainult hooned. Ka inimese usk ja tunded võivad olla luku taga. Paljudel inimestel on mure või hirm nagu üks suur ja raske tabalukk lukustanud elurõõmu, rahu ja armastuse kusagile pimedasse kambrisse nagu polekski neid olemas. Erinevate põhjuste tagajärjena võivad elust olla kadunud lootus, positiivsed emotsioonid, usk suhete paranemisse või eluga hakkamasaamisesse. Ega muidu ei räägitaks ühiskonnas järjest rohkem meie aja vaimse tervise muredest. Kuid Jeesus tuli läbi lukustatud uste oma hirmunud jüngrite juurde sõnumiga: „Rahu teile!“ Usun, et tõelist rahu meie murede ja hirmude keskele toob mitte mureallika kadumine, vaid ülestõusnud Kristuse ligiolu. Usk, lootus ja armastus, mis tuleb Kristuse kaudu, aitab meil minna läbi raskuste ja võita ära kõik mured ja hirmud. Jüngrite väline olukord ei muutunudki. Mõne kuu pärast nad seisidki silmitsi tagakiusuga Jeesuse nime kuulutamise pärast. Muutunud oli aga see, et ülestõusnud Kristus oma Vaimu läbi oli täitnud neid nelipüha päeval oma väe ja ligioluga sellisel määral, et hirm oli kadunud ja nad täitsid rõõmuga seda missiooni, mis Jumal oli nende kätte usaldanud. Mu palve on, et ülestõusmispühad ei oleks meie jaoks lihtsalt toimunud sündmuse meenutus, vaid juubeldav kuulutus, et ülestõusnud Kristus on meiega ka täna! Nüüd ja praegu. Kõigis meie olukordades. Julgustades, õnnistades, vabastades ja tervendades.
Aga on veel üks tabalukk, mis hoiab meid vangis. See on patt. Pühakiri ütleb meile, et patt lahutab meid Jumalast ja sellest elust, mis Jumal on meile valmistanud. Patt orjastab. Patt lõhub. Kuid Kristus tuligi selleks, et ära lõhkuda kuradi teod. Läbi meeleparanduse palve ja ristimise usus vastu võttes selle suure õigeksmõistmise anni, mille Kristus tegi meile kättesaadavaks läbi oma ristisurma ja ülestõusmise, saame elada puhta südametunnistusega, alustada uuelt lehelt ja omada igavese elu lootust. Jumal pakub seda ka täna kõigile, kes seda vajavad. Tuleb vaid Tema juurde tulla usus ja palves. Apostel Johannes võtab kogu evangeeliumi rõõmusõnumi kokku ühes ilusas salmis: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh. 3:16).
Usun, et ka täna, millises olukorras me ka ei oleks, kõlavad meile kõigile ülestõusnud Jeesuse Kristuse sõnad: „Rahu teile!“
Olge õnnistatud ja hoitud!
Robert Tšerenkov
Eesti Metodisti Kiriku superintendent