Tartu Püha Luuka Kogudus

Metodistide tegevus Tartus algas 1913. aastal saksakeelsete jumalateenistuste korraldamisega. I maailmasõda katkestas selle tegevuse. Tartus asutati kaks metodisti kogudust: esimene 1923. aastal ning teine 1931. aastal. Hiljem kogudused liideti. 1930. aastatel tegutses suure eduga Tartu koguduse toetusel ja pastor Aleksander Kuuma ellu kutsutud hoolekandeorganisatsioon Ühisabi, mis toitis kõik Tartu linna vaesed ning oli eeskujuks paljudele sarnastele organisatsioonidele.

Kogudus sai oma valdusesse krundi Vallikraavi tänaval. Tegemist oli krundiga, mis oli kuulunud Venemaa viimase imperaatori Nikolai II ihuarst Werner Zoege von Manteuffelile, kes esimesena maailmas hakkas kirurgilistel operatsioonidel regulaarselt kasutama kummikindaid. Seda krunti Tartu kesklinnas on nimetatud ka metodistide paradiisiks. 1926. aastal valmis sellel krundil kirikuhoone, mis aga kahjuks 1941. aastal hävis. 2000. aastal otsustati ehitada uus kirikuhoone, see valmis novembris 2002.

Tartu kirik ja kirikuaed on alati kogukonnale avatud olnud ja neid on ka aktiivselt kasutatud. Ülestõusmipüha ööl korraldatakse kirikus vigiilia-teenistus, mille järel lapsed ja noored saavad kirikus ööbida. Lisaks korraldatakse “kloostripäevi“, mil ollakse ühe ööpäeva kirikus ühiselt töötades, palvetades ja süües kloostrikorra sarnaselt.

Tartu koguduses tegutsevad väikerühmad, korraldatakse laste- ja noortetööd ning tegeletakse diakooniaga. Tartu koguduses on läbilõige ühiskonnast: esindatud on kõik vanuserühmad ja eri elukäiguga inimesi. Kogudus on nagu perekond, millel on oma tugev identiteet, üksteist tuntakse ja armastatakse ning lahkelt võatakse vastu uusi inimesi, kes tahavad Jumalat ja inimesi teenida.