EMK Tallinna koguduse emeriitpastorilt Toomas Pajusoo vaimulik mõtisklus.
Võib-olla olete näinud Jaani kirikus vitraaže, mille autoriks on tuntud vitraažikunstnik Dolores Hoffmann. Need akna siseraamidesse paigutatud klassikalise pildikeelega kunstiteosed on valmistatud eri värvi klaasidest, kujutades tuntud lugusid Johannese evangeeliumist. Nende kunstiteoste taga on kunstniku kui looja käsi. Ainult tõeline kunstnik saab sellise tööga hakkama.
Ka inimene on Jumala käes selleks materjaliks, mida ta vormib ja kujundab selleks, et peegeldaksime tema loomingu ilu. Lugesin Maine’i osariigi rannikul tegutsevatest kunstnikest, kes kasutavad ehete valmistamiseks rannalt leitud klaasitükke. Need on tavaliselt pärit katkistest pudelitest, mida ookeanilained on pikka aega lõhkunud ja lihvinud. Klaasitükid kaotavad lõpuks teravad servad ja meenutavad vääriskive, mida kunstnikud oma töös kasutavad. See materjal on unikaalne nagu on iga Jumala näo järele loodud inimene.
Kui katkise klaasi võib muuta väärtuslikuks kunstiteoseks, siis kui palju enam võib Jumal kujundada üht temale kadunud ja katkise hingega inimest, kuni ta hakkab peegeldama tema loomingu ilu! Jumal soovib oma loomingule alati parimat, sest ta näeb iga inimese väärtust. Just sellepärast saatis Jumal oma ainusündinud Poja Jeesuse siia maailma, et lepitada meid Jumalaga ja andestada meile meie patud.
Jumal elab kaasa meie kõigi muredele praegusel ajal, kui meid ümbritseb nii palju rahulolematust, masendust ja teadmatust tuleviku suhtes. Inimese reageering meid ümbritsevale sõltub eelkõige sellest, kas ta tunneb Jumalat või mitte. Ainult Jumalas on meie tugevus ka rasketel aegadel ja me võime Taaveti kombel öelda: Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” (Ps 91:1–2) Isegi kui oleme sattunud õnnetusse, on ta lubanud meid sellest välja tõmmata, kui hüüame appi Issanda nime. Kõik tänapäeva tõsiusklikud on seda kogenud, millest ka kuningas Taavet on tunnistanud: Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Ps 34:20)
Vaatamata praegusele keerulisele ajale on hea meelde tuletada Jumala plaani, mis on kirja pandud Jeremija raamatus:
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. (Jr 29:11)
Jumal ei kaota kunagi inimeste kombel kannatust. Ta näeb meiega vaeva ja pakub tarkust, usku, lootust, armastust, andestust, kaastunnet ning Püha Vaimu väge, mis kannab meid läbi igast olukorrast. Jumal lihvib meie seesmist inimest nagu ookeanilained klaasitükke, et meist paistaks välja Kristuse meelsus. Jumal on lootuse Jumal. Seepärast ütleb apostel Paulus:
Me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene päev-päevalt. Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene. (2Kr 4:16–18)