Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!
Milline rõõmusõnum!
Kuid ülestõusmishommik algas nendele naistele, kes kavatsesid minna Kristuse haua juurde, hoopis teistsuguses meeleolus. Nende maailm oli sünge, täis valu ja leina. Vaid paar päeva tagasi olid nad olnud tunnistajateks võikale stseenile Kolgatal, kus nende Õpetaja täiesti ebaõiglaselt hukati. Nende maailmapilt ja tulevikulootus oli kokku kukkunud. See ahastus oli nii suur, et haua juures nuttev Maarja Magdaleena ei tundnud alguses läbi oma pisarate ära ülestõusnud Kristust, kes temaga vestlust alustas. Kuid Kristuse ülestõusmise sõnum muutus nende naiste elus rõõmu ja lootuse sõnumiks keset kõige süngemat aega nende elus.
Kristuse ülestõusmine on lootuse sõnum ka täna. Ükskõik, mis olukorras me ka ei oleks – olgu see kannatus või sõjahirm, olgu see isiklik mure või kaotusvalu, haigus või depressioon, patuorjus või südamepiin – Kristuse ülestõusmine tuletab meile meelde Tema võitu üle hingevaenlase, patu ja surma. Kristuse ülestõusmine tuletab meile meelde ka meie võitu koos Kristusega. Me ei pea olema patu orjad ja võime elada teistsugust elu. „Otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.“ (Rm.6:4). Ka surm ei ole enam hirmus, sest Kristus on võitnud surma ja andnud meile igavese elu. Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh.11:25). See kõik annab meile tunnistust Jumala suurest armastusest: „Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.“ (Rm.5:8).
Viigem seda rõõmusõnumit edasi kõikidele, kes seda vajavad, et ka nemad läbi usu Jeesusesse Kristusesse võiksid osa saada Kristuse ülestõusmise õnnistusest!
Õnnistatud Kristuse ülestõusmise püha!
Robert Tšerenkov