Haapsalu koguduse pastor Rauno Ojassoo:
Kristlane sai minust pärast seda, kui küsisin Haapsalu koguduse vastselt pastorilt Urmas Rahuvarmilt 1998. aasta sügisel, kui olime koos abikaasa Katriniga liitunud Alfa-kursusega, mida teha ühe raske elu-olukorraga ning Urmas ütles, kandke see Jumala ette, küll Tema juba aitab. Muud polnudki vaja, Jumal aitas ja Tema ligi me jäime. Alfa— kursusele aga kutsus meid minu vanaema, kes oli juba aastast 1926 olnud EMK Haapsalu koguduse liige. Minu vanaisa Valdo Ojassoo oli samuti metodist teenides kogudusi mitmel pool Eestis – viimaseks teenistuskohaks jäi Haapsalu.
Kes on kristlane, kas see, kes on pärit kristlikke traditsioone austavast perest ja on ristitud? Seda olin ma ka enne kõike seda, aga ma ei tundnud Jumalat isiklikult, Ta oli mind varemgi aidanud, aga ma ei tundnud selle abi taga elavat isikut. Täna ma tunnen isiklikult elavat Jumalat, kes on loonud taeva ja maa, kes on saatnud oma ainusündinud Poja, et ka minul oleks elu ja seda ülirohkesti.
Olles metodisti koguduse kaudu Jumalat ülistanud kaks kümnendit, olen pannud tähele Karl Kuuma kunagist küsimust: „Mis inimesed need metodistid on?“ ja Vassili Tähe vastust: „Need on tõsised inimesed, kes on kogenud uuestisündimist, pürgivad pühitsuse poole ja armastavad kõiki usklikke.“ Ma kogen seda elavalt selles osaduskonnas nüüd täna, piibliliku aluse võime leida esimesest Johannese kirjast 4. peatükist: „Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat“, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!”