EMK Tallinna koguduse pastori Joel Aulise mõtisklus kaastundest.
“Minu südamlik kaastunne”, “Tunnen südamest kaasa” – nii ütleme neile, kes on lähedase kaotanud või kellel on miskit väga halba ja rasket juhtunud.
Vikipeedia defineerib kaastunnet kui inimese võimet tunda kaasa teise inimese valu, leina ja kannatuste suhtes. Inimene võib olla kaastundest füüsiliselt mõjutatud ja valu võib teda otseselt motiveerida tegutsema või ta jääb passiivseks ja kaastunne on vaid emotsioon või viisakusavaldus.
Mooses ja iisraeli rahvas on Egiptuses: 2Mo 3:7-8 kirjutatakse: “Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab”.
Jumalal on kaastunne oma rahva suhtes – Ta teab nende olukorda, Ta teab nende viletsust, Ta teab nende valu. Ta tuleb alla, astub oma rahva ligi nende kannatuste keskel ja … Ta läkitab Moosese oma rahvast aitama. Jumalal on kaastunne – ning Ta läkitab kellegi. On Ta Sinu juurde kedagi läkitanud? On Ta Sind kellegi juurde läkitanud?
Tõenäoliselt meenub Sulle ka Uue Testamendi lugu halastajast samaarlasest. “Mis ma pean tegema, et pärida igavene elu?” – oli seadusetundja küsimus Jeesusele.
“Mis on Seaduses kirjutatud?”
“Armasta Issandat oma Jumalat kogu oma südame, hinge, jõu ja mõistusega ning oma ligimest nagu iseennast.”
Õige!
Aga kes on mu ligimene – kes on see teine inimene, keda ma pean armastama?
Ja siis jutustab Jeesus loo halastajast samaarlasest.
Preester ja leviit lähevad peksa saanud poolsurnud inimesest kaarega mööda. Kardavad? Ilmselt küll. Kardavad end rituaalselt rüvetada. Võib-olla kardavad ka teeröövleid, kes võivad veel olla läheduses. Võib-olla tunnevad südames kaasa – aga siiski ruttavad mööda. Jumalik kaastunne ületab hirmu ja astub ligi – seob haavad ning aitab. Ma ei tea, kas samaarlane teadis, kellega oli tegu – oli ta juut või samaarlane – riideid tal ju polnud. Ta nägi oma ligimest, kes vajas kaastunnet ja tema abi.
Kas meie valime, kelle suhtes kaastunnet üles näitame? Või on iga inimene meie ligimene, olenemata rahvusest ja olenemata sellest, kas ta on minu jaoks isiklikult sümpaatne?
Soovin, et Püha Vaim saaks Sind Sõna läbi kõnetada – ilmutades Jumalat ning Tema olemust ja andku Jumal meile armu näha igas inimeses oma ligimest.