Vanglakaplan organiseerib ja koordineerib vangla vaimulikku tööd, tagades kõigi kinnipeetavate usuliseks teenimiseks vajalikud tingimused, lisaks jumalateenistuste läbi­ viimisele on tema ülesandeks olla hingehoidja kõikidele kinnipeetavatele ja vangla töötajatele.

Kaitseväe kaplanite põhitööks on ajateenijatele usuliste talituste läbiviimine, väeosa üritustel tseremooniates osalemine ja pal vuste pidamine, õppustel üksusega kaasas käimine, mälestuskivide ja -märkide juures teenistuste pidamine, nõustamine, eetika- ja moraalialaste loengute pidamine, vahel ka ürituste korraldamine jne.

Kaplaniteenistus alustas tegevust pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. 2007. aastal on EMK esindajatena kaplaniteenistuses viis vangla- ja kaks kaitseväe kaplanit: Tartu Vangla vanemkaplan Olavi Ilumets, Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse vanemkaplan Maksim Jefimtšuk (ühtlasi Justiitsministeeriumi Vanglate osa konna nõunik-peakaplani Igor Milleri abi), Tallinna Vangla kaplan Lea Traagel, Viru Vangla kaplan Andrei Spiridenko, Lääne Politsei Prefektuuri arestimajade kaplan Johannes Kakko, Tapa Väljaõppekeskuse vanemkaplan kapten Raivo Nikiforov ja Ämari Lennubaasi kaplan nooremleitnant Jana Laaneser.

Vanemkaplan Olavi Ilumets on MTÜ Rehabilitatsioonikeskuse Valge Eesti juhatuse esimees ja lisaks Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse juhatu­ses Tallinnas, kus õpetatakse välja vabatahtlikke tugiisikuid erinevatest kogudustest.

EMK ordineeritud vanem ja kaitseväe kapten Raivo Nikiforov, on korduvalt teeni nud kaplanina välismissioonidel, olles viibinud Kosovos, Iraagis ja Afganistanis. Raivo Niki­forov on töötanud aastaid selle nimel, et Eesti Kaitseväe Tapa väljaõppekeskusesse on ehitatud kabel.

Kaitseväe kaplan Jana Laaneser oli aastail 2004–2005 Tartu Üksik-Päästekompaniis ja töötab alates oktoobrist 2005 Ämari Lennubaasis, kus tegeleb elukutseliste sõjaväelastega.

Johannes Kakko on 2. jaanuarist 2007 Rummu Vangla spetsialist-kaplan. Tema üle sandeks on kinnipeetavate vaimulik teenimine, samuti hingehoid, nõustamine, rehabilitatsiooni korraldamine, kriminaalpreventsioon. Selle­le lisandub vanglapersonaliga suhtlemine ja vaimulik nõustamine ning surmateadete edastamine koos politseiga või üksi. Politsei­kaplanite rakendamine on Eestis veel kuju­nemisjärgus.