Alates 1907. aasta juunist levis metodistlik ärkamine Kuressaare linnast Saaremaa küladesse. 1910. aastal evangeliseeris Martin Prikask ilmikjutlustajana põhiliselt maal, samal ajal kui Vassili Täht kuulutas linnas.

1910. aastal Mikkelis, Soomes peetud aastakonverentsil määrati Vassili Täht esimese eesti jutlustajana ametlikult Kuressaarde. Jumal õnnistas Saaremaa vendade tööd, mille tulemusena tekkis Kuressaare kogudusel esimene osakond Reekülas 25. juulil 1910. Formaalselt asutati Kuressaare emakogudus veidi hiljem (26. augustil 1910), sisuliselt alustati aga Kuressaares tööd Issanda surma mälestamisega ühes eramus juba 1908. aasta sügisel. Reeküla kogudus jäi Kuressaare koguduse osakonnaks pikaks ajaks ega eksisteeri isegi 1935. ja 1940. aasta EPMK koguduste nimekirjas.

Kuni 1935. aastani toimus töö Reekülas põhiliselt Kuressaare vendade abiga. Alles 21. oktoobril 1934 panid superintendent Martin Prikask ja kodumisjoni sekretär Hendrik Ruus Reeküla puitkirikule nurgakivi ning kirikuhoone õnnistati 20. oktoobril 1935.

Reekülas on pastoritena teeninud mitmed isad ja pojad. Aleksander Kunstimehe tööd jätkas poeg Herni, kes on juba igavikus, ja Johannes Seppel andis teatepulga üle pojale Heinole, kes on pastoriks tänini.

Reeküla kogudust on aktiivselt toetanud sõbrad USAst: abielupaar Harold ja Caroline Schmul Tulsast Oklahomast, Ralph Bradley Tennesseest ja Destini ÜMK Floridast.

Pastorid:

  1. Aleksander Kunstimees 1935–1938
  2. Johannes Seppel 1938–1941
  3. Aleksander Kunstimees 1941–1946
  4. Johannes Seppel 1946–1994
  5. Herni Kunstimees 1994–2001
  6. Heino Seppel aastast 2001