Põhikiri on vastu võetud
EMK erakorralisel aastakonverentsil 6. septembril 2003 ja muudetud EMK Aastakonverentsil 14. juunil 2008.

   

 

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti MetodistiKirik (edaspidiEMK) on üks osa ülemaailmsest kristlikust kirikust. Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust.

§ 2. EMK on piiskopliku struktuuriga kirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus ja kes koosneb Eesti Vabariigis asetsevatest metodisti kogudustest.

§ 3. EMK on Eesti Piiskopliku Metodistikiriku õigusjärglane.

§ 4. EMK (inglise keeles The United Methodist Church in Estonia) kuulub Ühinenud Metodisti Kiriku iseseisva liikmeskirikuna Põhjala ja Balti piiskopi piirkonda (inglise keeles The United Methodist Church Nordic and Baltic Episcopal Area) ning üleilmselt Metodisti Kiriku Maailmanõukogusse (inglise keeles The World Methodist Council).

§ 5. EMK on eraõiguslik juriidiline isik koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tal on oma pangaarved, pitsat ja atribuutika.

§ 6. Käesoleva põhikirja alusel tegutsevad EMK kogudused on juriidilised isikud. Kõik kinnisvarad ja kinnisasja oluliste osadena mittekäsitatavad kirikuhooned kui vallasasjad on EMK omanduses ja nende eest hoolitsevad EMK kogudused, kelle kasutusse need on antud seaduslikul alusel.

§ 7. EMK kirikuvalitsus asub Tallinnas.

II peatükk

EMK TEGEVUSE EESMÄRGID JAÕPETUSLIK ALUS

 

§ 8. EMK tegevuse peamised eesmärgid on:

Jumala Sõna kuulutamine;

korrapärane sakramentide jagamine;

usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine;

vaimulike töötegijate koolitamine;

kristliku kultuuri edendamine.

§ 9. EMK õpetuse ja tegevuse aluseks on Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Ühinenud Metodisti Kiriku usuartiklid, kirikukord ja kiriku enese õigusaktid.

§ 10. AbinõudEMK eesmärkide saavutamiseks:

liikmete koondamine kogudustesse, kes tegutsevad ühise EMK Põhikirja alusel;

jumalateenistuste ja vaimulike talituste korraldamine sakraalhoonetes;

jumalateenistuste ja vaimulike talituste korraldamine ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal;

laste, noorte, meeste ja naiste töö korraldamine;

diakoonia ja heategevuse, sotsiaaltöö, mitmesuguste laagrite, seminaride, konverentside korraldamine;

sise- ja välismisjoni  ning evangelismitöö arendamine;

vaimulike koolitamine ja ordineerimine;

toetuste ja stipendiumite jagamine;

uute koguduste rajamine;

ajakirjade, õppematerjalide, trükiste, raamatute, audio- ja videomaterjalide kirjastamine või valmistamine ja levitamine;

kontaktide loomine teiste kirikute ja kristlike organisatsioonidega kodu- ja välismaal;

EMK tööks vajalike tööorganite asutamine.

 

III peatükk

EMK VAIMULIKUD TALITUSED, VAIMULIKUD JA NENDE

TEENISTUSRIIETUS

§ 11. EMK kohustuslikud vaimulikud talitused on:

ristimine

armulaud

konfirmatsioon

ristitud või tunnistavate liikmete vastuvõtmine

laulatus

matus

avalik jumalateenistus

vanemate ja diakonite ordinatsioon

kutsetööliste õnnistamine

nurgakivi panemine, kirikuhoonete jt EMK tööks vajalike ruumide õnnistamine.

§ 12. EMK vaimulikuks võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel. EMK vaimulikud on:

ordineeritud vanemad

ordineeritud diakonid

kohalikud pastorid (ilma piiskopi ordinatsioonita, vt § 30 lg 6c).

§ 13. EMK vaimulik ei või avaldada temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatut, samuti isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.

§ 14. EMK vaimulike teenistusriietuseks võib olla alba, luterok, talaar või üldlevinud pidulik riietus, seni kuni pole kehtestatud ühtne teenistusriietus kirikusiseste aktidega.

EMK vaimulikud võivad kasutada vaimulikusärki ja kristliku sümboolikaga stoolat, mille liturgilised värvid vastavad kirikukalendrile.

 

IV peatükk

EMK LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 15. EMK koosneb kogudustesse kuuluvatest ristitud ja tunnistavatest liikmetest. Kuigi EMKs peetakse ristitud liikmete üle arvestust, loetaksekiriku passiivse ja aktiivse hääleõigusega liikmeteks ainult tunnistavaid liikmeid.

§ 16. Metodisti koguduse ristitud või tunnistav liige on ühtlasi Metodisti Kiriku ja üleilmse kiriku kui terviku liige.

§ 17. Ristitud liikmed on kõik ristitud inimesed, kes võetakse kogudusse vastu ristimise kaudu või kes kannavad oma liikmelisuse üle pärast ristimist mõnes teises koguduses. Need, kes on ristitud väikelapsena, ei saa tunnistavaks liikmeks enne, kui nad on ise võimelised tunnistama oma usku.

§ 18. Tunnistavad liikmedon kõik ristitud inimesed, kes on saanud liikmeks oma kristliku usu tunnistamise kaudu ristimisel, liikmeks õnnistamisel, ristimistõotuste kinnitamisel või oma liikmelisuse ülekandmisel mõnest teisest kogudusest.

§ 19. EMK liikmetel liikmemaksu ei ole. Nad toetavad kohalikku kogudust kümnisega või vabatahtlike annetustega.

§ 20. EMK liikme õigused:

Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane ja on ristitud, tunnustab EMK õpetust ja korda, võib iseseisvalt astuda EMK koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale (vt § 21 lg 2).

Noorem kui 15-aastane laps, kes on ristitud, võib saada õnnistatud kogudusse oma vanemate või eestkostja loal.

Hääleõigus ning aktiivne ja passiivne valimisõigus on teovõimelistel tunnistavatel liikmetel alates 18. eluaastast.

§ 21. EMK  liikmeks vastuvõtmise ning liikmeskonnast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord:

Kui ristitud liige on saanud ettevalmistavat õpetust, võetakse ta vastu tunnistavaks liikmeks koguduse juhatuse poolt pastori ettepanekul. Liikmeks õnnistamine toimub vastava EMK rituaali järgi.

Iga liige võib vabalt EMK liikmeskonnast välja astuda, kui ta esitab kirjaliku avalduse kohaliku koguduse juhatusele.

Teise EMK kogudusse üle läinud liige kustutatakse eelmise koguduse nimekirjast.

Teise konfessiooni üle läinud liige loetakse EMK liikmeskonnast väljaastunuks.

EMK liige, kes on vahetanud elukohta ja kelle uus aadress on jäänud kolme aasta jooksul teadmatuks, loetakse liikmeskonnast väljaastunuks.

Liikme võib EMK liikmeskonnast kustutada, kui ta põhjendamatult ei võta osa kohaliku koguduse elust kolme aasta jooksul.

EMK liikmeskonnast kustutatakse surma läbi lahkunud liikmed.

Kui EMK liige ei ela enam Pühakirja ja metodisti kiriku õpetuse ja põhimõtete kohaselt, ei võta kuulda noomimist ega paranda meelt, arvatakse ta välja EMK liikmeskonnast. Vastava otsuse teeb kohaliku koguduse juhatus pastori ettepanekul.

Väljaarvatud liikmel on õigus pöörduda EMK Kirikuvalitsuse poole oma õiguste ennistamiseks EMK liikmena.

§ 22. EMK liikme kohustused:

Täita käesoleva põhikirja nõudeid.

Juhinduda EMK juhtivorganite otsustest.

Elada vastavalt Pühakirja ja metodisti kiriku õpetusele ja rakendada ellu selle põhimõtteid.

 

V peatükk

EMK STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§ 23. EMK jaguneb kogudusteks.

§ 24. EMK ja tema koguduste juhtimis- ja järelvalveorganid on:

aastakonverents;

piiskop (vt § 40);

superintendent;

kirikuvalitsus;

ordinatsioonikomisjon;

revisjonikomisjon;

koguduse pastor;

koguduse konverents;

koguduse üldkoosolek;

koguduse juhatus;

koguduse revisjonikomisjon või revident.

§ 25. EMK tööd juhib superintendent.

EMK juhtimisorganiteks on aastakonverents ja kirikuvalitsus. EMK järelvalveorganiks on revisjonikomisjon.

EMK koguduste juhtimisorganiteks on koguduse konverents ja juhatus. EMK koguduste järelvalveorganiks on kohaliku koguduse revisjonikomisjon või revident.

§ 26. EMK tööorganid on:

kantselei;

EMK Teoloogiline Seminar – riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool (edaspidi seminar), mis juhindub oma tegevuses seminari põhikirjast. Seminari põhieesmärgiks on anda kõrgemat usuteaduslikku haridust ja valmistada ette metodisti kirikule vaimulikke ja kutsetöötajaid mitmesugustes kristlikes töövaldkondades, pidades silmas EMK vajadusi.

Seminari juhtimisorganiteks on eestseisus ja rektor, seminari eestseisuse täitevorganiks on rektori nõukogu. EMK kui omaniku pädevusse kuulub:

seminari tegevuseks õiguslike, majanduslike, organisatsiooniliste ja muude tagatiste loomine;

seminari tegevuse alustamine ja lõpetamine;

seminari põhikirja ning selles tehtud muudatuste ja täienduste kinnitamine;

seminari aastaeelarve ning tulude ja kulude aruande kinnitamine;

seminari rektori ametisse kinnitamine kolmeks aastaks ja tema ametist vabastamine;

seminari eestseisuse kinnitamine;

seminari tegevuse kontrollimine ja lahkhelide lahendamine eestseisuse ning rektori nõukogu töös.

sihtasutus EMK Kristlik Laager Giideon (edaspidi laager) kui eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses laagri põhikirjast ja mille juhtimisorganiteks on laagri juhatus ja nõukogu.

Laagri pädevusse kuulub:

korraldada mitmesuguseid avalikke üritusi laagri rahaliste ja esemeliste vahendite hankimiseks (kontserdid, oksjonid, loteriid, loengud, korjandused, hoogtööüritused jne);

rajada laagri koosseisus turvakodusid, toitlustusasutusi (ka supiköögid) ja hoolekandeasutusi (lastekodud jt);

korraldada konverentse, seminare, õppekogunemisi, näitusi jm üritusi;

omandada ning nõukogu nõusolekul võõrandada nii kinnis- kui vallasvara.

Mittetulundusühing Lastekeskus Tähetorn (edaspidi keskus), mis ühendab kristliku hoolekande põhimõtete alusel vabatahtlikult tegutsevaid inimesi ja mille üheks eesmärgiks on kaasa aidata hoolekandesüsteemi väljaarendamisele EMKs. Keskuse kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Keskust juhib kolme kuni viie liikmeline juhatus.   Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) keskuse põhikirja muutmine;

2) eesmärgi muutmine;

3) juhatuse liikmete määramine;

4) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

tööks vajalikud toimkonnad, osakonnad, komisjonid, komiteed jne.

 

VI peatükk

EMK AASTAKONVERENTS

§ 27. EMK Aastakonverents (edaspidi aastakonverents) on EMK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Tal on oma keskkassa ja muud vajalikud sihtfondid.

§ 28. Aastakonverentsid on korralised ja erakorralised.

Korralise aastakonverentsi kutsub kokku piiskop üks kord aastas, tavaliselt aasta esimesel poolel, kiriku tegevuskava, aastaaruande ja eelarve kinnitamiseks ja muude käesoleva põhikirja alusel aastakonverentsi võimupiirkonda kuuluvate küsimuste arutamiseks ja otsuste tegemiseks.

Erakorralise aastakonverentsi kutsub kokku piiskop vajaduse korral või kui vähemalt 1/3 EMK koguduste juhatusi seda nõuab. Sel juhul käsitletakse vaid kokkukutsumise põhjuseks olnud valdkonda.

§ 29. Aastakonverentsi võimupiirkonda kuulub:

EMK strateegiliste eesmärkide seadmine ja Ühinenud Metodisti Kiriku õpetuslike põhimõtete käsitlemine ning lahenduste leidmine nende saavutamiseks;

EMK piiskopi kandidaadi esitamine Ühinenud Metodisti Kiriku Põhja-Euroopa Keskkonverentsile;

superintendendi, kirikuvalitsuse, revisjonikomisjoni ja ordinatsioonikomisjoni valimine ja nende volituste lõpetamine;

saadikute valimine Ühinenud Metodisti Kiriku konverentsidele;

EMK vaimuliku tegevuse aruande ja tegevuskava kinnitamine;

kirikuvalitsuse majandusaasta aruande ja eelarve ning revisjonikomisjoni aruande ja ettepanekute kinnitamine;

aastakonverentsi tööorganite aruannete kinnitamine, nende ülesannete määratlemine ja volituste lõpetamine;

EMK koguduste asutamise ja likvideerimise kinnitamine;

teiste kristlike organisatsioonide liikmeks astumise või neist väljaastumise otsustamine;

pastorite ordinatsiooni ja aastakonverentsi liikmestaatusega seotud küsimused;

kandidaatide kinnitamine, kes EMK lähetusel asuvad õppima väljaspool EMK Teoloogilist Seminari;

EMK kinnisvara võõrandamise, pantimise ja kinnisvara kasutusse või kasutusvaldusesse andmise üle otsustamine;

EMK ühistes huvides kogudustele maksude määramine;

kirikusiseste aktide vastuvõtmine ja kinnitamine;

EMK põhikirja vastuvõtmine, selle muutmine või täiendamine;

§ 30. Aastakonverentsi hääleõiguslikud liikmed on:

piiskop;

superintendent;

kirikuvalitsuse liikmed;

ordinatsioonikomisjoni liikmed;

EMK Revisjonikomisjoni esimees;

vaimulikliikmed:

aastakonverentsi täisliikmed. Täisliige on piiskopi poolt ordineeritud vaimulik, kes on saanud vastava teoloogilise ettevalmistuse. (Käesolev nõue ei kehti nende kohta, kellel enne 1. septembrit 1998 polnud võimalik omandada teoloogilist haridust.)

aastakonverentsi prooviliikmed. Prooviliige on pastori kohuseid täitev isik, kes, õppides teoloogilises õppeasutuses, valmistub saama aastakonverentsi täisliikmeks ja kellel puudub veel vaimuliku ordinatsioon. Prooviliikmete hääleõigus ei laiene küsimustele, mis käsitlevad vaimulike tegevust ja ordinatsiooni ning delegaatide valimist Ühinenud Metodisti Kiriku konverentsidele.

kohalikud pastorid. Kohalik pastor on pastori kohuseid täitev isik, kellel puudub teoloogiline ettevalmistus. Nende hääleõigus ei laiene küsimustele, mis käsitlevad vaimulike tegevust ja ordinatsiooni ning delegaatide valimist Ühinenud Metodisti Kiriku konverentsidele.

ilmikliikmed. Reeglina on selleks üks saadik igast EMK kogudusest, kes valitakse kohaliku koguduse konverentsi poolt. Kogudus, kus on rohkem kui üks pastor, on esindatud saadikutega vastavalt pastorite arvule. Ilmikliikme hääleõigus ei laiene küsimustele, mis käsitlevad vaimulike tegevust ja ordinatsiooni. Hääleõigus on aga esitada ilmikliikmeid Ühinenud Metodisti Kiriku konverentsidele.

§ 31. Aastakonverentsi ainult sõnaõiguslikud liikmed on EMK pearaamatupidaja, EMK toimkondade liikmed, samuti kohalikud jutlustajad või diakonissid, kelle osalemist peab kirikuvalitsus vajalikuks.

§ 32. Aastakonverents on otsusepädev, kui kohal on vähemalt 1/3 aastakonverentsi liikmetest. Otsused tehakse lihthääleenamusega. Võrdse häältearvu puhul otsustab juhataja hääl. Hääletamine toimub avalikult, salajaselt aga siis, kui seda nõuab vähemalt üks liige.

§ 33. Aastakonverentsi kokkutuleku aja, kestvuse ja päevakorra määrab piiskop, teatades sellest pastoritele ja koguduste juhatustele vähemalt üks kuu ette.

§ 34. Aastakonverentsi koha määrab eelmine aastakonverents. Kui mõnel ettenägemata põhjusel on tarvis aastakonverentsi poolt määratud kohta muuta, siis määrab selle piiskop kooskõlastatult kirikuvalitsusega.

§ 35. Aastakonverentsi juhatab piiskop, tema äraolekul superintendent; mõlema puudumisel juhatab aastakonverentsi piiskopi poolt määratud vaimulik aastakonverentsi täisliikmete hulgast.

§ 36. Kui piiskop ei ole kedagi määranud juhatajaks või kui piiskopi poolt määratud isik ei ole ilmunud kohale, valib aastakonverents oma täisliikmetest vaimulike hulgast uue juhataja.

§ 37. Aastakonverents valib enesele protokollija ja kaks protokolli kontrollijat, kes ühes juhatajaga kinnitavad aastakonverentsi protokolli. Protokoll säilitatakse EMK arhiivis Tallinnas.

§ 38. Ainult vaimulik- või ilmikliikmeid puudutavaid küsimusi võib aastakonverentsi juhataja ettepanekul käsitleda ja otsustada eraldi.

 

VII peatükk

PIISKOP

§ 39. Piiskop kui kiriku vaimulik ülevaataja valitakse aastakonverentsi täisühenduses olevate ordineeritud vanemate hulgast.

§ 40. Kuna EMK kuulub Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonda (vt § 4), siis vastavalt kirikukorrale tunnistab EMK selle piirkonna piiskoppi ka oma piiskopiks.

§ 41. Piiskopi valimised toimuvad vastavalt Ühinenud Metodisti Kiriku Kirikukorra (inglise keeles The Book of Discipline of the United Methodist Church) järgi, mille alusel võib EMK aastakonverents esitada oma piiskopi kandidaadi (vt § 29 lg 2).

§ 42. Piiskop:

kutsub kokku ja juhatab EMK korralisi või erakorralisi aastakonverentse (vt §§ 28, 35, 36);

ordineerib vanemaid ja diakone.

3)   arvestades ordinatsiooninõukogu ettepanekutega määrab aastakonverentsil ametisse vaimulikliikmeid.

 

VIII peatükk

SUPERINTENDENT

§ 43. Superintendent kui EMK kõrgeim vaimulik määratakse piiskopi poolt aastakonverentsi täisühenduses olevate vaimulikliikmete hulgast, kes on saanud enimhääli salajase hääletuse teel.

§ 44. Superintendendi ametiaeg on kolm aastat.

§ 45. Aastakonverentsi liikmetel on õigus superintendendi ametiaja lõppemisel, esitada uusi superintendendi kandidaate mitte hiljem kui üks kuu enne aastakonverentsi algust. Kandidaat peab olema ordineeritud vanem, kes omab teoloogilist haridust.

§ 46.Superintendendi kohustuseks on:    

kokku kutsuda ja juhatada koguduste konverentse;

esitada aastakonverentsil EMK vaimuliku tegevuse aruanne;

teostada järelvalvet vaimuliku töö üle kirikus;

kooskõlas ordinatsioonikomisjoniga esitada aastakonverentsile vastuvõtmiseks uusi vaimulikliikmeid;

viia läbi vaimulikke talitusi ja kutsetöötajate õnnistamisi;

hoolitseda koguduste ametikandjate, nende leidmise, ettevalmistamise ja vaimuliku kasvatuse eest ning vajaduse korral teha ettepanekuid vaimulike ametikandjate ametisse määramiseks.

EMK esindamine riigi- ja võimuorganites ning kiriku välissuhetes.

 

IX peatükk

KIRIKUVALITSUS

§ 47. Kirikuvalitsus on EMK täidesaatev organ, mis koosneb kaheksast valitavast liikmest. Liikmed valitakse aastakonverentsi poolt kolmeks aastaks ja neid võib ametist vabastada üksnes aastakonverentsi otsusega.

§ 48. Piiskop ja superintendent on kirikuvalitsuse liikmed ex officio. Kirikuvalitsus valib oma koosseisu hulgast esimehe, tema asetäitja ja sekretäri.

§ 49. Kirikuvalitsuse esimehe ülesandeks on kirikuvalitsuse administratiivne juhtimine. Esimehe äraolekul asendab teda asetäitja.

§ 50. Kirikuvalitsuse sekretäri ülesandeks on kirikuvalitsuse koosolekute protokollimine ja kirikuvalitsuse esimehe abistamine tema ülesannetes.

§ 51. Superintendent koos kirikuvalitsusega juhib kirikut aastakonverentsi kokkutulekute vahelisel ajal. Kirikuvalitsuse liikmete volitused kehtivad kuni uute liikmete ametisse astumiseni.

§ 52. Kirikuvalitsus tegutseb käesoleva põhikirja alusel ilma erilise volikirjata. Allkirjaõigus on reguleeritud järgmiselt:

Vaimulikku tegevust puudutavatele dokumentidele (tunnistused, tõendid jne) kirjutab alla piiskop või superintendent ainuisikuliselt.

<!--[Muudele kirikuelu puudutavatele dokumentidele ja lepingutele kirjutab alla kirikuvalitsuse esimees ainuisikuliselt või tema asetäitja koos sekretäri või kirikuvalitsuse pearaamatupidajaga.

Vajaduse korral delegeerib kirikuvalitsus allkirjaõiguse mõnele kirikuvalitsuse liikmele ainult temale usaldatud töö valdkonnas.

§ 53. Kirikuvalitsus on otsusepädev, kui on koos vähemalt viis liiget, nende hulgas kirikuvalitsuse esimees või tema asetäitja.

§ 54. Kirikuvalitsuse koosolekuid juhatab kirikuvalitsuse esimees, tema äraolekul aga asetäitja.

§ 55. Kirikuvalitsuse ülesandeks on EMK tegevuse tegelik juhtimine vastavalt aastakonverentsi otsustele ja käesoleva põhikirja sätetele.

§ 56. Kirikuvalitsuse pädevusse kuulub:

aastakonverentsi tööorganina kirikuelu jooksvate küsimuste lahendamine ja aastakonverentsi otsuste täitmine;

kooskõlastatult superintendendiga kiriku õiguste kaitsmine;

finants-majandusliku tegevuse korraldamine, samuti kiriku vara haldamise ja kinnisvara küsimustega tegelemine;

EMK majandusaasta aruande ja eelarve koostamine;

määrab koguduste aruandluse vormid ja nende esitamise tähtajad;

kinnitab palgaliste töötajate koosseisu ja nende palgamäärad;

kinnitab EMK häälekandjate tegevtoimetajad;

vastavalt vajadusele korraldada EMK töötegijate koolitust.

 

X peatükk

EMK ORDINATSIOONIKOMISJON

§ 57. EMK Aastakonverents valib Ühinenud Metodisti Kiriku Peakonverentsile järgneval esimesel kogunemisel nelja-aastaseks perioodiks ordinatsioonikomisjoni.Ordinatsioonikomisjon tegeleb kiriku vaimulikliikmete küsimustega, mis koosneb viiest aastakonverentsi täisühenduses olevast vaimulikliikmest (ordineeritud vanemast ja/või diakonist) ja ühest ilmikliikmest, kes on valitud lihthäälteenamusega salajase hääletuse teel. Superintendent kuulub ordinatsioonikomisjoni ex officio.

§ 58. Ordinatsioonikomisjon valib endi seast esimehe, registraatori ja muud
funktsionäärid, keda peetakse vajalikuks ning seab ametisse töörühma, mis koosneb esimehest ja kahest liikmest.

§ 59. Keegi ei või ordinatsioonikomisjoni liikmeks olla rohkem kui kolm nelja-aastast perioodi järjestikku.

§ 60. Ordinatsioonikomisjoni pädevusse kuulub:

uute inimeste leidmine vaimuliku ametisse;

kandidaatide testimine vaimulikuametiks valmistumise kõigis järkudes (kohalik pastor, aastakonverentsi proovi- ja täisliige);

kandidaatidele stipendiumite ja õpperahade vahendamine;

vaimulike jätkukoolituse programmide arendamine;

vaimulikele teenimistööga seonduvate probleemide lahendamiseks ressursside pakkumine;

intervjueerimine ja soovituste andmine kõikidele vaimulikele, kes soovivad vaimulikuametist lahkuda või ümber korraldada oma suhte aastakonverentsiga, kaasa arvatud pensionile jäämine;

muud kohustused, mida aastakonverents talle võib panna.

§ 61. Ordinatsioonikomisjoni registraatori kohuseks on pidada toimikuid kõigi EMK vaimulikuameti kandidaatide kohta.

§ 62. Ordinatsioonikomisjon on oma tegevusest aruandekohustuslik EMK Aastakonverentsile.

§ 63. Ordinatsioonikomisjon peab kogunema vähemalt üks kord enne aastakonverentsi aegset koosolekut ja võib määrata kindlaks tärmini enne aastakonverentsi oma protseduuriliste asjaajamiste lõpuleviimiseks.

 

XI peatükk

EMK REVISJONIKOMISJON

§ 64. EMK asjaajamist ja arvepidamist revideerib aastakonverentsi poolt kolmeks aastaks valitud kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kes on vastutav EMK kõikide fondide revideerimise eest.

§ 65. Revisjonikomisjoni liige ei tohi kuuluda kirikuvalitsusse.

§ 66. Revisjonikomisjon:

valib oma koosseisust esimehe ja sekretäri;

on töö- ja otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks liiget;

kontrollib vähemalt üks kord aastas kirikuvalitsuse finants-majanduslikku tegevust ja ressursside kasutamist vastavalt eelarvele;

koostab revideerimise tulemuste alusel akti ja esitab oma tegevuse aruande koos järelduste ja ettepanekutega aastakonverentsile kinnitamiseks;

§ 67. Revisjonikomisjoni esimees on EMK Aastakonverentsi hääleõiguslik liige (vt § 30 lg 5).

 

XII peatükk

KOGUDUSED JA NENDE JUHTIMINE

§ 68. Need EMK kogudused, kuhu kuulub vähemalt 12 täisealist teovõimelist liiget, kantakse usulise ühenduse registrisse vastavalt kirikute ja koguduste seadusele.

§ 69. Kõik EMK kogudused lähtuvad oma tegevuses ühisest EMK põhikirjast.

§ 70. Kogudus loetakse asutatuks, kui:

koguduse asutamiskoosolekul on valitud kolmeliikmeline juhatus ja revisjonikomisjon;

superintendendi poolt on määratud ametisse pastor;

on olemas kooskäimise koht;

kirikuvalitsus on kinnitanud asutamiskoosoleku protokolli;

on esitatud registrisse kandmise avaldus koos notariaalselt kinnitatud allkirjadega.

§ 71. Kirikuvalitsus informeerib kõigist uutest kogudustest aastakonverentsi, kes need kinnitab.

§ 72. Koguduse tööd juhib pastor.

§ 73. Koguduse organiteks on konverents, üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon.

§ 74. Peale koguduse pastori on koguduse töötegijateks diakonid ja jutlustajad, pühapäevakooli õpetajad, koorijuhid, organistid, sekretär, raamatupidaja, kassapidaja jt juhatuse poolt seatud isikud, kes töötavad ühiskondlikel alustel või on koguduse palgal.

§ 75. Kogudus lõpetab oma tegevuse, kui teovõimeliste liikmete arv langeb alla kaheteistkümne või kui kirikuvalitsuse ettepanekul EMK Aastakonverents seda otsustab. Koguduse tegevuse likvideerib selle juhatus.

§ 76. Koguduse likvideerimisel jääb koguduse vara Eesti Metodisti Kirikule.

 

XIII peatükk

KOGUDUSE PASTOR

§ 77. Pastori peamisteks ülesanneteks on:

koguduse vaimuliku elu juhtimine;

viia läbi vaimulikke talitusi.

§ 78. Pastoriks võib määrata isiku, kes on saanud teoloogilise ettevalmistuse ja on ordineeritud piiskopi poolt vanemaks ning on aastakonverentsi poolt vastu võetud vaimulikliikmeks.

§ 79. Pastori määrab ametisse piiskop (aastakonverentsil) või superintendent (aastakonverentside vahelisel ajal) kooskõlas ordinatsioonikomisjoniga, arvestades kohaliku koguduse soovitusi.

§ 80. Ordinatsioonikomisjonil on volitus erandkorras määrata kohalikuks pastoriks (vt § 30 lg 6c) ka erihariduseta või osalise teoloogilise haridusega isikuid.

§ 81. Pastori ametis teenitakse reeglina kuni 65nda eluaastani. EMK maksab kirikuvalitsuse otsusel pensioniikka jõudnud tegevpastoritele igakuist toetust alates pensionile jäämisest.

 

XIV peatükk

KOGUDUSE KONVERENTS

§ 82. Koguduse otsustav organ on koguduse konverents, mida juhib kogudust visiteeriv superintendent või tema poolt volitatud kirikuvalitsuse liige. Konverentsi kutsub kokku superintendent.

§ 83. Koguduse konverents peetakse kord aastas enne EMK Aastakonverentsi.

§ 84. Konverents koosneb koguduse pastoritest, emerituurpastoritest, diakonitest ja jutlustajatest, koguduse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmetest, töötoimkondade juhtidest, koguduse konverentsi poolt valitud aastakonverentsi ilmikliikmetest (vt § 30 lg 7), pühapäevakooli õpetajatest, koorijuhtidest, organistidest, sekretärist, raamatu- ja kassapidajast ning isikutest, kelle osalemist koguduse juhatus peab vajalikuks.

§ 85. Koguduse konverents on otsusepädev, kui kohal on vähemalt 1/3 konverentsi liikmetest, kes on ära toodud eelmises paragrahvis (vt § 84).

§ 86. Koguduse konverentsi pädevusse kuulub:

koguduse ametis olevate isikute (pastori, juhatuse esimehe ja revisjonikomisjoni esimehe) aruannete kinnitamine;

koguduse eelarve kinnitamine;

koguduse juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;

koguduse ilmiksaadikute valimine aastakonverentsile;

vajalike tööorganite moodustamine, nende ülesannete määratlemine ja esimeeste valimine;

tööorganite tegevuse üle otsustamine ja vajaduse korral nende likvideerimine;

koguduse diakonite, jutlustajate jt töötegijate töö kontrollimine ja nende vastutusest  vabastamise üle otsustamine;

kogudust puudutavate otsuste vastuvõtmine finants- ja majandusküsimustes;

ettepanekute tegemine ordinatsioonikomisjonile või EMK Aastakonverentsile.

§ 87. Koguduse konverentsi otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Hääletamine toimub salajaselt, kui seda nõuab vähemalt üks konverentsi liikmetest.

§ 88. Koguduse konverentsi protokollile kirjutab alla superintendent ja koguduse juhatuse sekretär. Protokoll säilitatakse koguduse arhiivis ja ärakiri EMK Kirikuvalitsuse arhiivis Tallinnas.

XV peatükk

KOGUDUSE ÜLDKOOSOLEK

§ 89. Koguduse üldkoosolek koosneb ainult kohaliku koguduse tunnistavatest liikmetest (vt § 18). Üldkoosoleku kutsub kokku ja seda juhatab koguduse pastor. Üldkoosolek korraldatakse koguduse konverentsile järgneval pühapäeval.

 

§ 90. Koguduse üldkoosolek on informatiivse iseloomuga, kus lisaks koguduse statistilisele aruandele, antakse teada koguduse finants-majandustegevuse tulemused, eelarve, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimise tulemused, samuti ilmikliikmete nimed aastakonverentsile ning muud koguduse elu puudutavad tähtsad otsused.

§ 91. Kui koguduse konverents on delegeerinud mingid küsimused üldkoosolekule otsustamiseks, siis tehakse otsus ainult selles valdkonnas vastavalt koguduse konverentsi hääletamisprotseduuri reeglitele (vt § 87). Sel juhul juhatab üldkoosolekut superintendent. Üldkoosolek on otsusepädev, kui vähemalt 1/3 liikmetest on kohal.

 

XVI peatükk

KOGUDUSE JUHATUS

§ 92. Koguduse juhatuseson kolm kuni üheksa liiget vastavalt koguduse vajadustele. Pastorid kuuluvad juhatusse oma ameti tõttu.

§ 93. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ja juhatab koguduse pastor, tema äraolekul aga juhatuse esimees või mõni teine pastori poolt määratud liige.

§ 94. Juhatuse valitavad liikmed valitakse koguduse liikmete hulgast kolmeks aastaks koguduse konverentsini. Juhatus valib endi hulgast esimehe, esimehe asetäitja ja protokollija.

§ 95. Juhatus on otsusepädev, kui koos on vähemalt pooled tema liikmetest, nende hulgas esimees või tema asetäitja.

§ 96. Hääletamine toimub avalikult, salajaselt aga siis, kui seda nõuab vähemalt üks juhatuse liige. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu korral otsustab juhataja hääl.

§ 97. Koguduse juhatuse pädevusse kuulub:

hoolitseda koguduse töö planeerimise eest;

juhtida koguduse finants- ja majandustegevust;

otsustada koguduse jooksvaid küsimusi;

esindada kogudust kohalikus omavalitsuses ja riiklikes organites;

võtta vastu otsuseid koguduse vallasvaraga seotud küsimustes;

hallata kirikuvalitsuse poolt koguduse kasutusse antud EMK kinnisvara;

olla koguduse konverentsi ettevalmistavaks ja läbiviivaks organiks;

üks kord aastas, vähemalt 30 päeva enne koguduse konverentsi kokkutulekut, esitada revideerimiseks eelmise kalendriaasta arved;

pidada reeglina vähemalt üks juhatuse koosolek kuus.

§ 98. Juhatus esindab kogudust kui juriidilist isikut ilma erilise volikirjata.

§ 99. Allkirjaõigus koguduses on pastoril ainuisikuliselt ja koguduse juhatuse esimehel koos majandusjuhi või sekretäri või raamatupidajaga. Koguduse konverents võib volitada ka mõnd koguduse liiget allkirja andma mingis konkreetses valdkonnas.

 

XVII peatükk

KOGUDUSE REVISJONIKOMISJON

§ 100. Lisaks koguduse juhatusele valib koguduse konverents kolmeksaastaks revidendi või revisjonikomisjoni koguduse varade ja rahaliste vahendite kontrollimiseks. Koguduse revident või revisjonikomisjoni liige ei või olla koguduse juhatuse liige ega raamatupidaja.

§ 101. Revisjonikomisjon annab oma tegevusest aru koguduse konverentsil.

§ 102. Revisjonikomisjon vastutab kohaliku koguduse kõikide fondide revideerimise eest.

§ 103. Revisjonikomisjon on kohustatud vähemalt kaks korda aastas kontrollima koguduse rahalise tegevuse seisukorda ja inventari alalhoidmist.

 

XVIII peatükk

EMK VARAD

§ 104. EMK varaks võivad olla maa, muu kinnis- ja vallasvara ning rahalised vahendid, mis on vajalikud põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.

§ 105. EMK vara moodustamisest võivad rahaliste ja materiaalsete annetuste, kingituste või osamaksudega lepingulistel alustel osa võtta riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised isikud nii kodu- kui ka välismaal.

§ 106. EMK ja tema koguduste sissetulekuallikateks on liikmete rahalised ja materiaalsed eraldised, mille hulka kuuluvad kümnised ja vabatahtlikud annetused, sihtotstarbelised korjandused, toetused, hoiuste intressid, kingitused, pärandvara ja muud seaduslikud laekumised.

§ 107. Kõik kohalikud kogudused maksavad 10% oma sissetulekust EMK keskkassasse. Kogudused võivad anda ka rohkem vastavalt oma võimalustele (vt § 29 lg 13).

§ 108. EMK vastutab oma kohustuste täitmise ja võlgade eest kogu temale kuuluva varaga.

§ 109. EMK liikmed ja majanduspartnerid ei vastuta EMK kohustuste ja võlgade eest.

§ 110. EMK ei vastuta oma liikmete ja majanduspartnerite kohustuste ja võlgade eest.

XIX peatükk

EMK LIKVIDEERIMINE

§ 111. EMK likvideeritakse, kui EMK Aastakonverents võtab vastu sellekohase otsuse, mille poolt hääletab salajasel hääletamisel vähemalt 3/4 aastakonverentsi täisühendusse kuuluvatest vaimulikliikmetest.

§ 112. EMK Aastakonverents teeb likvideerimise ülesandeks kirikuvalitsusele või aastakonverentsi poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile.

§ 113. EMK tegevuse lõpetamisel läheb selle vara üle riigile.